TEENUSED JA HINNAKIRI

Meie spetsialisatsioon

Aastal 1994 alustasime me oma teenuste osutamist kaubam?rgi Larssen? all. M?ne aasta m??dudes sai meist üks juhtivaid ?rin?ustamise ja ettev?tetele osutatavate teenuste valdkonna firmasid.

Me pakume laia valikut ?igusteenuseid valdkondades, mis on otseselt v?i kaudselt seotud dokumentide korrektse juriidilise vormistamise vajadusega, ning valdkondades, mis n?uavad juriidilist sekkumist, et viia partneritevahelised vastastikused suhted ühes v?i teises olukorras tasakaalu ning ehitada üles konstruktiivseid ?risuhteid.

 

Hinnakiri

Pakume oma klientidele raamatupidamisteenuseid Eesti ja teiste jurisdiktsioonide k?igi kehtivate ettev?tlusvormide jaoks.

Teenuseid pakutakse vene, eesti ja inglise keeles.

 

Hinnakiri

 

Raamatupidamisteenuste kalkulaator

Oleme spetsialistid maksude planeerimises ja ettev?tte struktureerimises soodsa maksustamise tasemega jurisdiktsioonides registreeritud ettev?tete kasutamise abil.

 

Hinnakiri

Meie ettev?te pakub laia valikut teenuseid juriidilistele isikutele ettev?ttelahenduste valdkonnas.

 

Hinnakiri

 

Valmisfirmad

UUDISED

Firma uudised

All
Publikatsioonid
Uudised
  • Avaldatud EL-i viies rahapesuvastane direktiiv
  • Larssen osutas Yandex.Taxi teenusele Balti turul sisenemisel ?igusabi ja tuge seoses maksundusega
  • Off-shore′ide kaotamine Eestist
  • S?idujagamine kui uue p?lvkonna ?ri
  • Olulisemad muudatused v?lismaalaste seaduses.
  • Larssen sai tegevusloa
  • Muudatused vandet?lgi seaduses
  • E-residentsus mitteresidentidele

?RI STRUKTUREERIMINE

Efektiivse varade valdamise ja kasutamise

?ri struktureerimine on efektiivse varade valdamise ja kasutamise, rahavoogude juhtimise, ohutuse tagamise ning t??kindla aktivate valdamise süsteemi loomine. K?ige sagedamini kasutatavateks vahenditeks on n?iteks valdusfirmad, intellektuaalomandi firmad, madala maksum??raga ettev?tted, fondid ja usaldusühingud. Samuti selle otstarbeks sobivad juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine.

?ri struktureerimise eesm?rgid v?ivad olla nii pikaajalised (n?iteks valdamise struktuuri ülesehitamine) kui lühiajalised (n?iteks teatava projekti elluviimine).

Rahvusvahelise koost?? ja struktureerimise puhul on aga tarvis professionaalsemat ja t?psemat l?henemisviisi.

Meie paljude aastate pikkune kogemus ja lai partnerite v?rgustik aitavad teil üles ehitada v?imalikult efektiivse ja eesm?rgile suunatud mudeli aktivate valdamiseks ja ?ri edendamiseks.

KKK

Korduma kippuvad küsimused

SISSEJUHATUS

Eesti Vabariik asub P?hja-Euroopas Balti mere kaldal. Idas piirneb Eesti Venemaaga ja l?unas L?tiga. P?hja pool, piki Soome lahte, kulgeb Eesti merepiir Soomega ning l??nes merepiir Rootsiga. P?hjast ja l??nest uhuvad Eestit Balti mere veed.

Eesti rahvaarv on ligikaudu 1,3 miljonit inimest.

EESTI RIIGIKORD

Eesti riigikorra alused on s?testatud 28. juuni 1992. aasta referendumil heaks kiidetud ning 3. juulist 1992 j?ustunud Eesti Vabariigi p?hiseaduses.

Eesti on parlamentaarne vabariik. Seadusandlik v?im on Eestis Vabariigi parlamendil ehk Riigikogul, mis valitakse neljaks aastaks.

Vabariigi riigipeaks ning esindajaks rahvusvahelises suhtlemises on vabariigi president.

Kohtuv?imu teostavad kohtud.

MAJANDUS

Alates oma iseseisvuse taastamisest on Eesti olnud Kesk- ja Ida-Euroopa üks eesrindlikumaid arenevaid majandusi ? peamiselt t?nu oma majandus- ja sotsiaalreformide edukusele.

Siin toimib liberaalne turumajandus ning valitsus püüab hoida eelarve tasakaalus ja riigiv?la v?iksena.

?IGUSSüSTEEM/SEADUSANDLUS

Milline on Eesti ?igussüsteem?

Eesti ?igussüsteem kuulub Mandri-Euroopa süsteemi, romaani-saksa perekonda, ning j?rgib klassikalist jaotust era-, avalikuks ja karistus?iguseks.

Eesti ?igusaktid on harmoniseeritud üleeuroopaliste ?igusnormidega. Rahvusvahelise ?iguse üldtunnustatud p?him?tted ja kohustavat j?udu omavad rahvusvahelised lepingud on Eesti ?igussüsteemi lahutamatuks osaks. Otsuste vastuv?tmisel v?etakse arvesse ka kohtupretsedente.

 

Milline on Eesti kohtusüsteem?

Eesti kohtusüsteem on jaotatud kolme astmesse:

Esimese astme kohus ? maa- ja halduskohtud. Maakohtud vaatavad l?bi tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju. Hagi vaatab l?bi kohtunik ainuisikuliselt v?i ühest kohtunikust ja kahest kaasistujast koosnev koosseis.

Teise astme kohus ? kaks ringkonnakohust, mis tegutsevad apellatsioonikohtuna esimese astme kohtute otsuste ülevaatamisel. Ringkonnakohtud jagunevad kolmeks kolleegiumiks, mis tegelevad vastavalt tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjadega. Teises astmes vaatavad hagi l?bi kolm elukutselist kohtunikku.

Riigikohus vaatab l?bi kassatsioonkaebused, teistmisavaldused ning avaldused kohtuliku arutamise üle j?relevalve teostamiseks. Riigikohus koosneb tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumi üldkogust ning p?hiseaduslikkuse j?relevalve kolleegiumist, mis tegeleb p?hiseaduslike ?igustega seotud apellatsioonhagide l?bivaatamisega. Samuti on olemas alternatiivsed v?imalused vaidluste lahendamiseks: vahekohus ja lepitusmenetlus.

VAHEKOHUS

Eesti Vabariigi seadus “Eesti Kaubandus-T??stuskoja Arbitraa?ikohtu kohta” j?ustus 14. augustist 1991.

Arbitraa?ikohus vaatab asja l?bi avalduse alusel juhul, kui:

  • pooled on kokku leppinud, et lahendavad vaidluse arbitraa?ikohtus;
  • hageja on esitanud hagi arbitraa?ikohtusse ning kostja on teinud teo, mida saab t?lgendada n?usolekuna küsimuse lahendamiseks arbitraa?ikohtu jurisdiktsiooni raames.

?RIKESKKOND

Eesti ?rikliimat iseloomustab üldiselt ettev?tlus- ja kauplemisvabadus, mis vastab ELi praktikale. Paljud Eesti ettev?tted on Euroopa ning eriti Skandinaavia firmade tütarettev?tted.

Monopole majanduses ei ole, kui v?lja arvata m?ned strateegilised sektorid (raudtee, elektrienergia tootmine ja ülekandmine), mille ettev?tted kuuluvad osaliselt v?i t?ielikult riigile.

Valitsuse majandus- ja eelarvepoliitika alane tegevus on olnud kogu iseseisvuse taastamisele j?rgnenud perioodi v?ltel suunatud pikaajalise majanduskasvu saavutamisele. 1. jaanuarist 2011 ühines Eesti eurotsooniga.

Enamik investeeringuid ja ?riprojekte on kontsentreerunud Tallinnasse ja selle l?hiümbrusesse, kuid valitsus teeb siiski j?upingutusi selle nimel, et kaasata arengusse k?ik riigi piirkonnad.

PANGANDUSSüSTEEM

Eesti Pank on s?ltumatu keskpank. Panga peaülesanne on osalemine Eesti majanduspoliitika kujundamises s?ltumatu krediidi- ja rahapoliitika elluviimise, valitsuse n?ustamise ja rahvusvahelise koost?? arendamise kaudu.

Eesti Pank vastutab Eesti sularahak?ibe eest.

Eesti pangad on saavutanud m?rkimisv??rset edu elektrooniliste süsteemide v?ljat??tamisel ning pakuvad klientidele kogu teenustespektrit katvaid teenuseid.

Aktiivne koost?? suurte pankade ja mobiilsideoperaatorite vahel on aidanud kaasa mitmesuguste innovaatiliste lahenduste v?ljat??tamisele klientide jaoks.

ENIM LEVINUD ?RITEGEVUSE VORMID

Enim levinud ?ritegevuse vormiks on piiratud vastutusega ?riühingud, mille hulka kuuluvad osaühing ja aktsiaselts.

Erinevus nende kahe ettev?ttetüübi vahel seisneb selles, et osaühingu tegevus on aktsiaseltsi tegevusega v?rreldes v?hemal m??ral reglementeeritud.

Osaühing

Osaühing (edaspidi Oü) on piiratud vastutusega ?riühing, kus omanikud vastutavad ettev?tte kohustuste eest v?ljamakstud kapitali piires. Piiratud vastutusega ?riühing on soovitatav asutada juhul, kui soovitakse tegelda ettev?tlusega, mille puhul vajadus kapitali j?rele ei ole kuigi suur ning osanike arv on suhteliselt v?ike. Ainult ühe omaniku puhul luukase k?ige sagedamini just Oü, ja mitte aktsiaselts. Sel juhul on ettev?tte juhtimine tunduvalt lihtsam ning sellesse on v?imalik kaasata v?iksem arv inimesi. Teisalt tuleb ettev?tte vormi valikul l?htuda eelk?ige ettev?tte pikaajalisest strateegiast ja arenguperspektiividest.

Osakapitali miinimumsuuruseks on 2500 eurot ning osakapitali maksimumsuurus ei ole piiratud. Iga osanik v?ib omada üht Oü osa, mille miinimumv??rtus on 1 euro. Otsuste vastuv?tmisel on igal osanikul tema osa v??rtusega proportsionaalsel arvul h??li.

Asutamine

Osaühingu v?ib asutada üks v?i mitu isikut (nii juriidilised kui füüsilised isikud), kaasa arvatud v?lisriikide residendid. Oü asutamiseks s?lmivad asutajad notari juures kinnitatud asutamislepingu. Asutamislepingu lisana kinnitavad asutajad Oü p?hikirja.

Osade eest tasumine

Osade eest v?ib tasuda rahalise sissemaksega Oü pangaarvele v?i mitterahalise sissemaksega, milleks v?ib olla mis tahes asi, mille v??rtust on v?imalik hinnata rahas ning mis antakse üle Oü-le. Juhul kui osakapitali suurus on 25 000 eurot v?i rohkem ning mitterahalise sissemakse summa ületab 1/10 osakapitalist v?i k?ik mitterahalised sissemaksed kokku moodustavad üle poole osakapitalist, peab mitterahaliste sissemaksete v??rtuse kinnitama audiitor. Muudel juhtudel piisab mitterahaliste sissemaksete v??rtuse hindamisest juhatuse poolt.

Alates 1. jaanuarist 2011 v?ivad residentidest füüsilised isikud Oü asutada kapitali sissemaksete edasilükkamisega.

Osaühingu juhtimine

Oü k?rgeimaks juhtimisorganiks on osanike üldkoosolek, mis m??rab Oü arengu üldsuunad.

Oü tegevust korraldab juhatus. Oü-d v?ib esindada iga juhatuse liige, kui tema esindus?igus ei ole p?hikirjaga piiratud. Selline piirang kehtib kolmandate isikute ees juhul, kui registrisse on kantud vastav m?rge.

Vastutus

Juhatuse liige peab t?itma oma kohustusi n?uetekohase hoolsusega. Juhatuse liikmed ning j?relevalven?ukogu liikmed (kui see on ametisse m??ratud) kannavad vastutust ettev?ttele tekitatud kahju eest juhul, kui nad on t?itnud oma kohustusi hooletult v?i on tekitanud ettev?ttele kahju tahtlikult.

Osa k?sutamine

Osa saab vabalt v??randada. Osa v??randamise v?i koormamise tehing (n?iteks pantimine, koormamine kasutus?igusega) peab olema notariaalselt kinnitatud. P?hikirjaga v?ib ette n?ha teiste osanike ostuees?iguse osa v??randamise korral.

Aktsiaselts

Aktsiaselts (edaspidi AS) on piiratud vastutusega ?riühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks. AS on soovitatav luua suure kapitalivajadusega ?riprojektide puhul ning suure arvu aktsion?ride korral. Aktsion?rid vastutavad ettev?tte kohustuste eest enda poolt aktsiakapitali tehtud sissemaksete piires.

M?nede tegevusvaldkondade puhul on kohustuslik asutada just AS: n?iteks pangandus, kindlustus jt.

Aktsiakapitali v?him suurus on 25 000 eurot. ülempiiri aktsiakapitali suurusele ei ole. ühe aktsia v?him v??rtus v?ib olla 0.10 eurot. Iga aktsia annab üldkoosolekul otsuste vastuv?tmisel ühe h??le.

Aktsiaid on v?imalik v?lja lasta eri liiki ja erinevate ?igustega.

Asutamine

AS-i v?ib asutada üks v?i mitu isikut (nii juriidilised kui füüsilised isikud), sealhulgas nii Eesti residendid (v?i Eesti kodanikud) kui ka v?lisriikide residendid.

AS-i asutamine on v?imalik kahel viisil:
1) asutamine ilma aktsiate m?rkimiseta (enam levinud asutamise viis);
2) asutamine aktsiate m?rkimise teel (kasutatakse harva).

Erinevus nende kahe meetodi vahel seisneb selles, et asutamine aktsiate m?rkimisega eeldab juba iseenesest avatud tüüpi ühingu loomist, kus saab olema palju omanikke. Samal ajal n?uab sellise AS-i loomine rohkem aega ning on kulukam.

AS-i asutamisel s?lmivad asutajad notariaalselt kinnitatud asutamislepingu.

Asutamise korral aktsiate m?rkimisega tuleb asutamislepingus ?ra n?idata asutamiskoosoleku toimumise kuup?ev ja koht ning aktsiate m?rkimise kuup?ev ja koht.

Asutamislepingu lisana kinnitavad asutajad AS-i p?hikirja; asutamise korral aktsiate m?rkimisega kinnitatakse p?hikirja projekt.

Alates 01.02.2001 peavad asutatavad aktsiaseltsid esmalt registreerima oma aktsiad Eesti V??rtpaberikeskuses ning alles p?rast seda saab kanda ettev?tte registrisse.

Aktsiate eest tasumine

Aktsiate eest v?ib tasuda rahalise sissemaksega asutajate poolt avatud pangaarvele v?i mitterahalise sissemaksega, mis v?ib olla asja v?i ?iguse kujul ja mis antakse üle AS-ile ning mida on v?imalik hinnata rahalises v??rtuses. Mitterahalise sissemakse hinnatud rahaline v??rtus peab olema tingimata kontrollitud audiitori poolt.

Aktsiaseltsi juhtimine

Asjaolu, et AS-i puhul eeldatakse suurt hulka omanikke ning muude ?riühingu vormidega v?rreldes ühtlasi ka k?rgemaid n?udmisi kapitali suhtes ning et AS-i juhtimisstruktuur on samuti keerukam ? lisaks üldkoosolekule ja juhatusele tuleb ametisse m??rata ka j?relevalven?ukogu, mis koosneb v?hemalt kolmest liikmest ja mis on aruandekohustuslane üldkoosoleku ees. N?ukogu planeerib AS-i tegevust ning teostab kontrolli juhatuse tegevuse üle.

Aktsiate k?sutamine

Aktsiad on vabalt v??randatavad ning samuti v?ib aktsiaid koormata kasutus?igusega. AS-i p?hikirjas v?ib ette n?ha, et aktsiate v??randamisel on teistel aktsion?ridel ostuees?igus. Samuti v?ib p?hikirjas s?testada aktsiate koormamise piirangud v?i keelu. K?ik aktsiate valdamisega seotud tehingud tuleb vormistada kirjalikult. Aktsiate v??randamise korral tuleb müüja v??rtpaberiarvel olevad aktsiad üle kanda ostja v??rtpaberiarvele. Samuti registreeritakse omandi?iguse üleminek Eesti V??rtpaberikeskuses.

Vastutus

Juhatuse liige peab t?itma oma kohustusi n?uetekohase hoolsusega. Juhatuse liikmed ning j?relevalven?ukogu liikmed kannavad vastutust ettev?ttele tekitatud kahju eest juhul, kui nad on t?itnud oma kohustusi hooletult v?i on tekitanud ettev?ttele kahju tahtlikult.

MUUD ETTEV?TETE VORMID

T?isühing

See on piiramata vastutusega, kahe v?i enama osanikuga organisatsioonilis-?iguslik vorm. Osanikud kannavad ühingu kohustuste eest vastutust t?ies mahus. Minimaalseid kapitalimahutusi ette n?htud ei ole.

Usaldusühing

Selle ühinguvormi puhul on n?utav, et v?hemalt üks osanikest (t?isosanik) kannab ühingu kohustuste eest t?it vastutust. Kui t?isosanik kannab ühingu kohustuste eest t?isvastutust, siis usaldusosanik vastutab üksnes tema poolt isiklikult ühingusse tehtud sissemakse ulatuses. Sellises ettev?ttes on usaldusosanikul juhtimises piiratud ?igused.

Füüsilisest isikust ettev?tja

üksikisikust ettev?tja peab ennast registreerima ?riregistris notariaalse avalduse esitamise teel. Ta vastutab oma kohustuste eest piiramatus mahus.

V?lisfirmade filiaalid Eestis

V?lismaine ettev?te v?ib luua Eestis oma filiaali. Filiaal ei ole Eesti juriidiline isik, kuid ta peab ennast registreerima ?riregistris. Filiaali tegevuse eest vastutab peakontor. Filiaali juhatusse v?ib m??rata ühe liikme v?i mitu liiget. Filiaali raamatupidamisarvestust korraldab peakontor koosk?las Eesti ?igusaktidega.

Piiriülesed ettev?tted

Vastavalt Eestis kohaldatavatele EL-i ?igusaktidele on ette n?htud v?imalus registreerida selliseid ühenduste vorme nagu: European Company (Societas Europea), European Co-operative Society, European Economic Interest Grouping, European Grouping of Territorial Co-operation.

Seltsing

V?la?igusseaduses on ette n?htud v?imalus asutada ühise tegevuse eesm?rgil partnerite seltsinguid. Selline partnerlus ei ole juriidiline isik ning seda ei pea registreerima.

KUIDAS ETTEV?TET REGISTREERIDA?

Ettev?tte asutamine on notariaalne protseduur. Alternatiiviks on elektrooniline asutamisprotseduur, mida saavad kasutada Eesti, Argentiina, Portugali, Soome, Belgia ja Leedu residendid.

Dokumentide suhtes kehtivad n?uded

Esitatavad dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. V??rkeeles koostatud dokumentide puhul peab olema kaasas ametlik t?lge eesti keelde ja dokument peab olema legaliseeritud. Vastastikuse ?igusabi osutamise lepingu olemasolu korral legaliseerimist ei n?uta (Venemaa, Ukraina, L?ti, Leedu).

Elektrooniline teenindus

Digitaalallkirja seaduses on m??ratud kindlaks digitaalallkirja kasutamise tingimused. Ettev?tete registreerimise portaal pakub v?imalust esitada dokumendid digitaalsel kujul.

Digitaalne teenindus on üks eeldus üleminekuks paberivabale dokumendihaldusele.

?riregistrisse kantavad paber- v?i elektroonilised dokumendid, sealhulgas avaldused, teisendatakse automaatselt digitaalsele kujule.

Andmekaitse seadus

Isikuandmete kaitse seadus reguleerib isikuandmete t??tlemist ning sellega on kehtestatud isikuandmete t??tlemise tingimused ja kord.

KUI KIIRESTI SAAB REGISTREERIDA ETTEVOTTE?

Füüsilised isikud Eesti ID-kaardiga saavad ettev?tte registreerida 48 tunni jooksul l?bi interneti.

V?lismaised kodanikud peavad s?itma Eestisse ja esitama notari kaudu registreerimistaotluse ?riregistrisse
v?i esitama notariaalselt t?endatud ja legaliseeritud volituse. M?ned tegevusliigid n?uavad vastava litsentsi
olemasolu. Registreerimisprotsessile kulub enamasti 5 p?eva.

L?ti ja Leedu ?ri?igus on Eesti omaga sarnased. ?riühenduste registreerimise ja ümberregistreerimise protseduur
on sarnane Eesti omaga.

Ettev?tte asutamine Venemaal ja Ukrainas v?ib n?uda rohkem aega – kuni 3 kuud.

AUDITI JA RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD N?UDED

Raamatupidamisarvestus

Majandusaasta kestab 12 kuud. Juhul, kui majandusaasta alguse kuup?ev muutub, ning muudel seadusega ette n?htud juhtudel v?ib organisatsiooni majandusaasta kestus olla lühem v?i pikem kui 12 kuud, ehkki see ei tohi ületada 18 kuud.
Iga majandusaasta l?pus peab isik, kes on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust, koostama majandusaasta aruande, mis koosneb finantsaruandest, tegevusaruandest ja audiitori j?reldus-otsusest (kui audit on n?utav) ning kasumi jaotamise otsusest. Allkirjastatud majandusaasta aruande skaneeritud koopia tuleb esitada ?riregistrile kuue kuu jooksul p?rast majandusaasta l?ppu.

Audit / ülevaatus

Audiitorkontrolli n?ue tekib juhul, kui on t?idetud kaks kolmest j?rgmisest tingimusest:

1. k?ive v?i tulud ületavad 4 000 000 eurot;
2. bilansimaht ületab 2 000 000 eurot;
3. t??tajate arv on üle 60,
v?i üks kolmest j?rgmisest tingimusest:

1. k?ive v?i tulud ületavad 12 000 000 eurot;
2. bilansimaht ületab 6 000 000 eurot;
3. t??tajate arv on üle 180.

ülevaatuse (lihtsustatud audiitorkontrolli) n?ue tekib juhul, kui on t?idetud kaks kolmest j?rgmisest tingimusest:

1. k?ive v?i tulud ületavad 1 600 000 eurot;
2. bilansimaht ületab 800 000 eurot;
3. t??tajate arv on üle 24,

v?i üks kolmest j?rgmisest tingimusest:

1. k?ive v?i tulud ületavad 4 800 000 eurot;
2. bilansimaht ületab 2 400 000 EURO eurot;
3. t??tajate arv on üle 72.

MAKSUSTAMINE

üldteave

Eesti maksusüsteem on lihtne ja liberaalne. Süsteemi erip?raks on, et tulumaksu puhul kehtib vaid üks ja ühtne maksum??r (ühetaoline skaala). Maksusüsteem on s?testatud maksukorralduse seaduses.

Kehtivad riiklikud maksud

– Tulumaks (mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust residendi tuludelt) ? 20%
– K?ibemaks ? alates 1. juulist 2009 20%
– Sotsiaalmaks ? 33% (20% sotsiaalkindlustus ja 13% tervisekindlustus)
– T??tuskindlustusmaks (01.01.2013 seisuga): 0,8% t??andjalt + 1,6% t??tajalt
– Maksed kogumispensioni fondi – 2%
– Aktsiisid (tubakas, alkohoolsed joogid, mootorikütus, mootors?idukid, pakendid);
– Hasartm?ngumaks
– Maamaks
– Raskeveokimaks

Maksumaksjad

Maksumaksjateks on Eestis residendid ja mitteresidendid ? nii juriidilised kui füüsilised isikud. Juriidilise isiku m?iste h?lmab ettev?tteid, avalik-?iguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja fonde ning alalisi tegevuskohti (alalised esindused).
Juriidiline isik on Eesti resident, kui ta on asutatud vastavalt Eesti ?igusaktidele v?i on registreeritud Eestis. V?lisfirma filiaali Eestis vaadeldakse alalise tegevuskohana.

Füüsiline isik on Eesti resident, kui tema alaline elukoht on Eestis v?i ta viibib Eestis iga üksteisele j?rgneva 12 kalendrikuu jooksul üle 183 p?eva.

Registreerimisn?uded

?riregistris registreeritud maksumaksjad (ettev?tted, filiaalid jt) kantakse automaatselt maksumaksjate registrisse.

Mitteresidendid v?idakse registreerida maksu- ja tolliorganite poolt teatavatel asjaoludel (n?iteks t??andjana tegutsevad ettev?tted, millel on alaline tegevuskoht).

K?ibemaksukohustuslase numbri saamiseks on tarvis ettev?te EV Maksu- ja Tolliametis eraldi registreerida. Selleks peab ettev?ttel olema (v?i tekkima l?hiajal) k?ive k?ibemaksuseaduse m?istes ning tegevuskoht Eestis, mille kaudu tegevus hakkab toimuma. Maksuhalduril on ?igus n?uda selle kohta t?endeid.

EV mitteresidendist ettev?te peab enda registreerimiseks k?ibemaksukohustuslasena registreerima endale alalise tegevuskoha Eestis v?i m??rama endale maksuesindaja.

Alates 1. juulist 2014 j?ustus maksukorralduse seaduse muudatus, mille kohaselt luuakse t??tajate register. Vastavalt muudatusele peavad k?ik t??d pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud registreerima oma t??tajad Maksu- ja Tolliametis.

Alalise tegevuskoha maksustamine

Alaline tegevuskoht on koht, mille kaudu mitteresident korraldab t?ielikult v?i osaliselt majandustegevust Eestis. Samuti tekib see juhul, kui Eestis tegutseb mitteresidendi esindaja, kes on volitatud s?lmima tehinguid ning s?lmib korduvalt tehinguid Eestis.

K?ik majandustegevusega mitteseotud kulutused ja muud alalise esinduse tulude arvelt teostatavad v?ljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Samuti maksustatakse tulumaksuga erisoodustusi, kingitusi ja annetusi.

Topeltmaksustamise v?ltimine

Eesti on allkirjastanud topeltmaksustamise v?ltimise lepingu Valgevene, Kanada, Hiina, T?ehhi Vabariigi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Islandi, Iirimaa, Itaalia, Kasahstani, L?ti, Leedu, Moldova, Madalmaade, Norra, Poola, Rootsi, Ukraina, Ameerika ühendriikide ja ühendkuningriigi ning teiste riikidega (kokku 51 riiki). Sellise kokkulepete arv kasvab pidevalt.

Tulumaks (residendid)

Kas Eestis on olemas tulumaks?
Ettev?tte tulud kuuluvad maksustamisele üksnes siis, kui need jaotatakse omanike vahel ?ra. Sealhulgas tekib maksukohustus ettev?tte kapitali v?hendamisel (juhul, kui see suurenes fondiemissiooni arvelt), aktsiate v?i osade v?ljaostul ning p?rast likvideerimist j?rele j??nud varade jaotamisel (selles osas, mis ületab kapitalisse sissemakset). Samuti kuuluvad maksustatavate v?ljamaksete hulka majandustegevusega mitteseotud kulud ja muud v?ljamaksed, erisoodustused, kingitused ja annetused.
Maksusumma arvestatakse eespool m??ratletud v?ljamaksete summadelt.
Juhul kui Eesti residendist maksumaksja saab maksustamisperioodil tulu v?lisriigist, liidetakse kogu v?lisriigis saadud tulu maksustatavale summale otsa ning sellelt tulult v?lisriigis makstud v?i kinni peetud tulumaks arvestatakse tasumisele kuulvast tulumaksusummast maha. Tulumaksu arvestatakse eraldi Eestis saadud tulult ning igas konkreetses v?lisriigis saadud tulult.
V?lisriigis sellise tulu pealt makstud tulumaksu, mis ei ole Eestis maksustatav tulu, arvesse ei v?eta.

Juhul kui v?lisriigis on tulumaksum??r k?rgem kui Eestis, siis ülemakstud tulumaksusummat ei hüvitata.

Eesti kui holding-jurisdiktsioon

Spetsiaalsed EV tulumaksuseaduse s?tted teevad Eestist ahvatleva koha valdusettev?tte registreerimiseks.
Vastavalt neile s?tetele ei maksta dividendide v?ljamaksmisel tulumaksu, kui residendist ettev?te maksab dividendid v?lja lepinguga ühinenud riigi v?i ?veitsi Konf?deratsiooni maksukohustuslasest residendilt saadud dividendidena saadud tulu arvelt ning dividendide saamise hetkel kuulub talle v?hemalt 10% tütarettev?tte aktsiatest v?i h??ltest. Sama s?tet kohaldatakse ka dividendide saamise korral muudes jurisdiktsioonides, v?lja arvatud madala maksum??raga jurisdiktsioonides, tegutsevatelt tütarettev?tetelt.

Samamoodi vabastatakse Eestis maksustamisest v?lisriigis tegutsevalt Eesti ettev?tte alaliselt esinduselt (permanent establishment) saadud tulu, kui alaline esindus on teises riigis tulumaksu juba tasunud.

Samuti ei tasu saadud dividendidelt tulumaksu füüsilistest isikutest maksukohustuslastest Eesti residendid, kui tulumaks sellelt tulu osalt, mis oli dividendide v?ljamaksmise aluseks, on juba tasutud v?i dividendidelt arvestatav maks on juba kinni peetud.
Viimane s?te muudab Eesti paljudel juhtudel ahvatlevaks kohaks maksuresidentsuse saamiseks.

Tulumaks (mitteresidendid)

Mitteresidendi maksustamisel kehtib tuluallika p?him?te: st maksuga maksustatakse üksnes need tulud, mis on saadud Eestis olevatelt allikatelt.

Dividendid – ei maksustata tulumaksuga.
Protsendid –ei maksustata tulumaksuga, kui protsendim??r ei ületa turu taset. Juhul, kui see ületab turu taset, tuleb tasuda maksu turum??ra ja tasutud m??ra vahe pealt.
Autoritasu – maksum??r on 10%, ehkki see v?ib olla ka v?iksem, kui on olemas topeltmaksustamise v?ltimise kokkulepe, v?i puududa hoopiski vastavalt EL-i direktiivile (Interest and Royalty Payment Directive).

Kapitali juurdekasv – residentidest füüsiliste isikute puhul on maksum??r 21% ning residentidest juriidiliste isikute ja mitteresidentide puhul 0%. Juhul kui üle 50% ettev?tte varadest moodustab Eestis olev kinnisvara, on maksum??r 21%.
T??tasu – maksu tasutakse juhul, kui t?? toimumise kohaks on Eesti v?i kui makstakse t??tasu ettev?tte juhtorganite liikmetele.

K?ibemaks

K?ibemaksu standardm??r on 20% maksustatavast hinnast.

K?ibemaksu tasuvad isikud, kes tegelevad ettev?tlusega, kaasa arvatud avalik-?iguslikud juriidilised isikud ning riigi- ja valla- v?i linnaettev?tted.

Isikud, kelle k?ive on ületanud kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on kohustatud registreerima ennast Maksu- ja Tolliametis k?ibemaksukohustuslasena. Maksustamisperioodiks on üks kalendrikuu. K?ibemaksudeklaratsioonid tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile aruandekuule j?rgneva kuu 20. kuup?evaks.

Alandatud maksum??rad kehtivad raamatutele, meditsiiniseadmetele ja farmaatsiatoodetele, perioodilistele v?ljaannetele (v?lja arvatud erootilised, pornograafilised ja reklaamv?ljaanded) ning majutusteenustele.

Maamaks

Maamaks m??ratakse kindlaks maa hinnangulise v??rtuse alusel. Maamaksu tasub maakrundi omanik v?i eraldi juhtudel maa kasutaja. Maamaksu m??r on 0,1?2,5% maa hinnangulisest v??rtusest aastas. Maksum??ra m??rab kindlaks kohalik omavalitsus hiljemalt iga maksustamisperioodi (kalendriaasta) 31. jaanuariks.

Kohalikud maksud

Vastavalt kohalike maksude seadusele v?ivad kohalikke makse kehtestada valla- ja linnavolikogud oma normatiivsete ?igusaktidega.
V?idakse kehtestada j?rgmisi kohalikke makse: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja t?navate sulgemise maks, mootors?idukimaks, loomapidamismaks ja l?bustusmaks.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks on maksumaksja ?lul lasuv rahaline kohustus, mille eesm?rgiks on riiklike pensionide ja tervisekindlustusmaksete v?ljamaksmiseks vajalike tulude kogumine.

Sotsiaalmaksu tasuvad juriidilised isikud, füüsilised isikud, Eestis alalist tegevuskohta omavad mitteresidendid, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused ning teised Eestis tegutsevad isikud, kes teostavad sotsiaalmaksuseaduses s?testatud v?ljamakseid, nagu n?iteks t??tasu, juhtorgani liikme tasu, erisoodustused, füüsilisest isikust ettev?tja ettev?tlustulu, teenustelepingute alusel füüsilistele isikutele makstavad tasud.

Sotsiaalmaksu m??r on 33% maksustatavast summast.

Tollimaksud

Tollimaks on l?iv, mis arvutatakse tollitariifide alusel. Tollimaksu arvestatakse Eesti tolliterritooriumile sisseveetavate kaupade maksumuse pealt. Tollimaksu tasub importija.

Tollimaksusid tasutakse vastavalt tolliseaduses s?testatud protseduurile ja t?htaegade jooksul.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiis

Aktsiisiga maksustatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt alkohoolseid jooke, tubakatooteid, kütuseid ja elektrienergiat.

Alkoholiaktsiisi m??rad on s?testatud seaduses, kusjuures need on eri liiki alkohoolsete jookide puhul erinevad.

Tubakaaktsiisi kohaldatakse tubakatoodete ja tubakatoodetel olevate vapim?rgiste suhtes.

Sigarettide aktsiisim??r koosneb fikseeritud m??rast tuhande sigareti kohta ja proportsionaalsest m??rast, mis arvutatakse sigarettide k?rgeima jaehinna alusel. Kütuseaktsiisi kohaldatakse Eestis toodetud v?i Eestisse imporditud mootorikütuse, mootori?li ja masuudi suhtes. Aktsiisim??rad on s?testatud seaduse lisas.

Pakendiaktsiis

Pakendiaktsiisi kohaldatakse Eestis k?ibele lastud v?i Eestisse imporditud v?i reimporditud kaupade pakendite suhtes. Aktsiisim??rad on s?testatud pakendiaktsiisiseaduse lisas.

Hasartm?ngumaks

Maksustamisele kuuluvad summad, mis on saadud panustena totalisaatoritesse v?i kihlvedudesse v?i m?ngulaudadele v?i m?nguautomaatidesse, mida kasutatakse hasartm?ngude korraldamiseks; summad, mis on saadud panustena hasartm?ngudes, mis ei toimu m?ngulaudadel v?i m?nguautomaatide abil; summad, mis on saadud loteriipiletite müügist seadusega koosk?las l?biviidavate loteriide puhul.

Hasartm?ngumaksu tasub hasartm?ngude korraldaja. Maksum??rad on s?testatud hasartm?ngumaksu seaduses.

Maksu?iguse allikad

Eesti peamised maksundusalased ?igusaktid on j?rgmised:

– Maksukorralduse seadus
– Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
– Pakendiaktsiisi seadus
– Hasartm?ngumaksu seadus
– Tulumaksuseadus
– Sotsiaalmaksuseadus
– Kogumispensionide seadus
– T??tuskindlustuse seadus
– Maamaksuseadus
– Tolliseadus (Eesti tollitariifistiku haldamise kord?)
– Kohalike maksude seadus
– Riigil?ivuseadus
– K?ibemaksuseadus

MEIST

Kes me oleme?

Aastal 1994 alustasime me oma teenuste osutamist kaubam?rgi Larssen? all. M?ne aasta m??dudes sai meist üks juhtivaid ?rin?ustamise ja ettev?tetele osutatavate teenuste valdkonna firmasid.

Larssen alustas oma tegevust ettev?tete registreerimise ja haldamise teenuste osutamisest Eestis ja v?lismaal. Meie klientide kasvavad vajadused panid aga aluse ettev?tte tegevuse laiendamisele.

Nende aastate jooksul oleme saavutanud Eesti turul juhtpositsiooni ning suurendanud oluliselt pakutavate teenuste loetelu. Turu t?iustumine ning ettev?tete ?ritegevuse t?psema reglementeerimise n?uded on kaasa toonud kasvanud n?udluse juriidiliste ning finants- ja maksualaste konsultatsioonide j?rele seoses ettev?tete registreerimisega v?lismaal, nende juhtimise, raamatupidamisarvestuse ja kapitali kaitsmisega.

Meie t?? k?igus saadud kogemused on n?idanud, et klientide ?ritegevus vajab igakülgset toetust, mis n?uab meie kaast??tajatelt k?rget kvalifikatsiooni, kiiret reageerimist rahvusvaheliste ja riiklike ?igusaktide muudatustele ning erinevate riikide ?iguse kohaldamise praktikate tundmist.

Alates 11. veebruarist 2010 oleme me maailma kümne suurima audiitor- ja konsultatsioonifirmade v?rgustiku hulka kuuluva rahvusvahelise v?rgustiku Сrowe Horwath International liige. See loob meie klientidele juurdep??su esmaklassilistele teenustele üle kogu maailma.

Larssen Corporate Services

Meeskond

Meie ettev?tte edu on eelk?ige meeskonnat?? teene, kusjuures meie tiimi kuuluvad vaid professionaalid, kes osutavad k?rgeima kvaliteediga teenuseid nii kohalikul tasandil kui piiri taga. Meie t??tajad püüdlevad selle poole, et olla oma valdkonnas juhtkohal, jagades oma kogemusi ja oskusi ning pakkudes ainulaadseid lahendusi kliendi vajaduste rahuldamiseks.

Meile on t?htis v?rvata vaid iga meie tegevusvaldkonna parimaid, et pakkuda teile parima kvaliteediga teenuseid. Me hindame meeskonnat??d ning avatud ja s?bralikku t??stiili.

Kui soovite meie meeskonnaga ühineda, saatke oma CV aadressile: info@larssen.ee

Anna Grishakov

Korporatiivne m?ned?er

Jelena Samohvalova

Korporatiivne administraator

Jana Kolpakova

Juristi assistent

Tatjana Tsenter

Korporatiivne administrator

Ksenia Korolkova

Juristi assistent

Marina Pavlova

Assistent / Sekret?r

Tatjana Milov

Assistent / Sekret?r

Meie partnerid

Me oleme maailma kümne suurima audiitor- ja konsultatsioonifirmade v?rgustiku hulka kuuluva rahvusvahelise v?rgustiku Сrowe Horwath International liige. See loob meie klientidele juurdep??su esmaklassilistele teenustele üle kogu maailma. Meie vahendusel v?ite olla kindlad, et teie partnerlus v?lismaiste esindajatega saab olema maksimaalselt usalduslik ja meeldiv ning tuleb kasuks teie ?ri arengule.

ocb logo
president consult logo
donoway logo
Crowe Horwarth Estonia
accounting sevice

Meie kliendid

KONTAKT

V?tke meiega?ühendust

Larssen CS Oü & LCS ADVISOR LLP

?rikeskus?Pro Capital,?II korrus
Narva mnt. 13, Tallinn, 10151,?Eesti Vabariik

Oleme avatud: E-R 9:00-17:30

Tel: + 372 61 43 090
Faks: + 372 61 43 093

e-mail: info@larssen.ee








* kohustuslik v?li

Larssen CS Oü ja Larssen Capital Oü on Crowe Globali, ?veitsi vabatahtliku assotsiatsiooni (Crowe), liikmed. Iga Crowei liige on eraldiseisev ja s?ltumatu juriidiline isik. ?Larssen CS Oü ega Larssen Capital Oü ega nende sidusettev?tted ei v?ta endale mingit vastutust v?i kohustusi Crowei v?i mis tahes teise Crowei liikme teo v?i tegemataj?tmise eest ning Larssen CS Oü ja Larssen Capital Oü ütlevad konkreetselt lahti igasugustest ja mis tahes vastutusest ja kohustustest seoses Crowei v?i mis tahes teise Crowei liikme teo v?i tegemataj?tmise eest. Vastutusest loobumine

"成av人欧美大片--成人大片- 看黄a大片"